EESTI REGIONAALSE JA KOHALIKU ARENGU SIHTASUTUSE
PÕHIKIRI I Üldsätted 1. Sihtasutuse nimi on Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus (edaspidi Sihtasutus).
2. Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
3. Sihtasutus on asutatud 8.jaanuaril 1996.aastal. Sihtasutuse asutajad on Eesti Linnade liit, Eesti Maaomavalitsuste
Liit ja Eesti Omavalitsusliitude Ühendus.
4. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses seadusest ja käesolevast põhikirjast. II Eesmärk 5. Sihtasutuse eesmärk on regionaalsele ja kohalikule arengule kaasaaitamine laenude andmise ja tagamise, uuringu- ja arendusprojektide algatamise, korraldamise ja rahastamise, väliskoostööprogrammides ja -projektides osalemise ning muu kohalikke omavalitsusi toetava tegevusega. III Vara 6. Sihtasutuse vara moodustub:
6.1. sihtotstarbelistest eraldistest ja majandustegevuse tulemist;
6.2. fondidest ja abiprogrammidest saadavatest toetustest;
6.3. juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest;
6.4. riigi- ja kohaliku eelarve eraldistest;
6.5. muudest laekumistest.
7.Sihtasutus võib kasutada oma vara üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
Sihtotstarbelisi vahendeid ja annetusi kasutatakse vastavalt nende sihitusele või annetaja soovile kui need ei ole vastuolus seaduse ja käesoleva põhikirjaga. Sihtasutusele vara üleandmine vormistatakse kahepoolse akti või lepinguga kui vähemalt üks osapool seda taotleb.
8. Vara kasutamise ja käsutamise korra kehtestab sihtasutuse nõukogu. IV Juhtimine ja töökorraldus 9.Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.
10.Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.
11.Nõukogus on kolm liiget, kes määratakse järgmiselt:
iga asutaja määrab ühe nõukogu liikme;
12.Nõukogu volituste kestus on 5 aastat.
13.Asutajatel on õigus enda poolt määratud nõukogu liige tagasi kutsuda.
14. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
15. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord poole aasta jooksul.
Nõukogu koosoleku kutsub kokku ja selle tööd juhib nõukogu esimees. Nõukogu esimehe äraolekul juhatab koosolekut vanim kohalolev nõukogu liige.
Nõukogu koosolek kutsutakse kokku kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
16. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kaks nõukogu liiget.
Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Põhikirja muutmiseks on vajalik nõukogu kolme liikme häält.
Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega jääda erapooletuks.
17.Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab allkirjaga. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
18. Sihtasutuse poolt läbiviidavates projektides ei saa nõukogu liikmed lepingulistel alustel osaleda.
19. Nõukogu pädevuses on:
19.1. sihtasutuse tegevusstrateegia ja töökorralduse määramine;
19.2. majandusaasta halduskulude eelarve kinnitamine;
19.3. raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande ja audiitori järeldusotsuse kinnitamine hiljemalt neljandal kuul majandusaasta lõppemisest;
19.4. juhatuse liikmete arvu ning liikmete määramine ning tagasikutsumine;
19.5. juhatuse liikmetele tasu suuruse ja väljamaksmise korra määramine;
19.6. nõukogu liikmetele oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamise korra kehtestamine;
19.7. audiitori nimetamine ja tagasikutsumine;
19.8. siseauditi korraldamise tagamine;
19.9. sihtasutuse põhikirja muutmine;
19.10. juhatusele volituse andmine tehinguteks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. 20. Sihtasutust juhib ja esindab kuni kolmeliikmeline juhatus. Juhatuse volituste kestus on 5 aastat. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige.
21. Juhatus:
21.1. juhib sihtasutuse tegevust;
21.2. tagab nõukogu otsuste täitmise ja vastutab selle eest;
21.3. koostab eelarve ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks vähemalt üks kuu enne majandusaasta algust;
21.4. korraldab raamatupidamise aasta- ja tegevusaruande koostamise ja esitamise koos audiitori järeldusotsusega nõukogule kinnitamiseks hiljemalt neljandal kuul majandusaasta lõppemisest;
21.5. tegutseb sihtasutuse nimel, esindab sihtasutust ja annab volikirju sihtasutuse esindamiseks vastavalt nõukogu otsustele;
21.6. käsutab oma volituste piires sihtasutuse vara, sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ja avab arveid krediidiasutustes;
21.7. esitab nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teavitab nõukogu koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest;
21.8. täidab muid seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid ülesandeid. V Finants-majandustegevus ja kontroll 22. Sihtasutuse majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
23. Sihtasutuse raamatupidamist ja aruandlust korraldab juhatus vastavalt seadusele.
24. Sihtasutusel on audiitor, kelle nimetab ja volituste tähtaja määrab nõukogu.
25. Audiitoril on õigus nõuda nõukogult ja juhatuselt dokumente, andmeid, ja seletusi kontrollimisel tekkinud küsimuste kohta. VI Ühinemine, jagunemine ja lõpetamine 26. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine ning lõpetamine toimub nõukogu otsuse alusel seaduses sätestatud korras.
27. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara jaotatakse asutajate vahel. |
